Tennis ja Šveits

Austraalia lahtised ja Roger Federer

Tänane postitus on veidi teistsugune. Ma ei räägi täna sõnakestki YFU-st ega muust vahetusõpilase protseduuridest, vaid räägin oma iidolist, Šveitsi tenniseikoonist 35-aastasest Roger Federerist, kes umbes tund aega tagasi võitis oma 18. Suure Slämmi tiitli teise suure legendi Rafael Nadali vastu 6:4 3:6 6:1 3:6 6:3. See finaal oli sensatsioon, mõlemad mängijad tulid vigastuspausilt! Federer oli vigastusega eemal 6 kuud ja Austraalia lahtised oli tema esimene ametlik turniir pärast juunikuud 2016. Nadal oli samuti olnud võistluskarussellist eemal vigastusega mõne kuu. Edetabelis vastavalt 17. ja 9. kohale langenud legendidest ei oodatud turniiri eel palju. Enim räägiti maailma esireketist Andy Murrayst ja teisest reketist Novak Djokovicist. Kihlveokontorite arvates oli Murray-Djokovic finaal väga tõenäoline. Mis sündmused tegelikult lahti hargnema hakkasid, seda poleks keegi suutnud oodata!

Uskumatu turniir algas 6kordse Austraalia lahtiste võitja ja tiitlikaitsja Djokovici kaotusega edetabeli 117. reketile teises voorus. Sellele järgnes esireketi Murray kaotus kaheksandikfinaalis. Turniir oli selle kahe peafavoriidi kaotusega täiesti pea peale pööratud ja vaikselt hakati tähelepanu pöörama Federeri ja Nadali suunas. Federer ise ei uskunud palju oma võimalustesse turniiri algul, tema eesmärgiks oli jõudmine veerandfinaali. Teel finaalini pidi ta alistama oma edetabelikoha tõttu 3 TOP 10 mängijat: Tomas Berdych (10), Kei Nishikori (5) ja Stan Wawrinka (4). Mina olin turniiri alguses lihtsalt õnnelik, et ta tagasi on, aga ma ei uskunud, et ta väga kaugele jõuab! Esimesed lootuskiired ilmusid pärast tšehhi tennisisti Berdychi põrmustamist. Järgnes pingeline viiesetine matš jaapanlase Nishikori vastu ja selle mängu võitmise järel uskusin, et Federer mängib piisavalt hästi turniiri võitmiseks. Veerandfinaalis pidas ta veidi kergema mängu Murray kojusaatja Mischa Zvereviga, mille Roger võitis kolmes järjestikus setis. Poolfinaalis pidas ta vaimselt kõige raskema mängu kaasmaalase Stan Wawrinka vastu. Federer juhtis settidega 2-0 ning seejärel tegi Wawrinka poolvigastatuna comebacki ja viigistas setid 2-2. Minu arvates vedas Federeril, et ta otsustava seti võitis, sest momentum oli noorema šveitslase Wawrinka käes. Turniir oli juba selleks hetkeks vägev, ma olin selle kahe nädala jooksul ärganud paljudel kordadel kell 4 või 5 hommikul, et olulisi mänge näha. Tõeline maiuspala aga ootas veel ees!

Finaal Federer-Nadal

Mäng algas Federeri dikteerimisel. Kõik serv, eeskäsi, tagakäsi ja liikumine toimis laitmatult.

Nadal, kes oli alles kaks päeva tagasi pidanud viietunnise võitluse poolfinaalis, ei suutnud esimeses setis mängu sisse elada. Sett lõppes 6:4 Federeri kasuks.

Teises setis olukord muutus. Nadal oli agressiivsem pool ja Federeril ei tulnud enam kõik välja, mis ta soovis. Teine sett hispaanlasele 6:3.

Tennis on väga kiire ja muutlik spordiala. Kolmandas setis pärast raskustega saadud servihoidmist purustas Federer Nadali oma tugevate ja ohtlikute servi, ees- ja tagakäe ning mänguplaaniga 6:1.

Neljandas setis oli situatsioon taaskord teistsugune. Nadal tõmbas oma vintidega löödud eeskäe ja agressiivsusega Federeri rivist välja ja võitis seti 6:3 saates finaali otsustavasse viiendasse setti.

Viies sett. Nadal murdis Federeri servi juba esimeses geimis, kuid 35-aastane tenniseäss ei andnud alla ja omas murdevõimalusi kõikides järgnevas 3 Nadali servigeimis, lõpuks murdes kolmandas ja mõni minut hiljem seadis tabloole seisu 4:3 Federeri kasuks. Seisul 4:3 ja 40:40 pidasid Federer ja Nadal maha raevuka pallivahetuse tagajoonel, kuni pärast 25 lööki tegi Federer punkti lõpetava tugeva mööda joont eeskäe ja lasi kuuldavale korraliku möirge. Mõni hetk hiljem tuli servimurre ja Federer servis matši jaoks. Viimane geim oli krobeline Federeri poolt, aga siiski tuli lõpuks turniiripall Roger Federerile. Mängu viimane punkt oli lühike. Serv, tõrje ning seejärel lajatas Federer nurka eeskäe, mida Nadal ei suutnud enam tõrjuda. Mina hüppasin diivanilt rõõmust ja õnnepisaratest püsti, tähistasin üksinda kodus olles isegi rohkem, kui Federer, mulle tundus. Federer tähistas samuti, aga oli näha, et ta ei suutnud uskuda, mida ta oli just teinud! Tema eelmine slämmivõit pärineb aastast 2012 Wimbledonist!! Ma olin üsna üllatunud oma reaktsiooni üle, sest tavaliselt ei ole ma väga emotsiooniderohke inimene!:D

Roger Federer 2017 Austraalia lahtistel

Võiduemotsioon

Autasustamistseremoonia. Taamal vasakult kiikab trofeed Nadal ja paremal pool on Austraalia tenniselegend Rod Laver, kelle järgi on see staadion nimetatud.

Pühendumus.

Nadal

Karel M. Sibold :D

Minu lemmikspordiala on tennis, nagu selle postituse järgi arvata võib. Mis puutub aga Šveitsi, siis ma arvan, et kui ei oleks maailmas olemas Roger Federeri, siis ma ka tõenäoliselt ei läheks Šveitsi vahetusõpilaseks. Alustasin tennise mängimist kümneaastaselt aastal 2011 ja esimene mängija, keda ma televiisorist nägin, oli Federer. Federer on olnud minu inspiratsioon tennises! Tänu tema huvitavale mängustiilile ei ole mul kunagi tennisest villand saanud ja tema tõttu olen ma seda spordiala 5 ja pool aastat katkematult mänginud. Kahju on mul sellest, et ma praegu ei viibi Šveitsis ja ei koge kohaliku rahva emotsioone Federeri võidu osas, btw minu trennikaaslane on sel õppeaastal Šveitsis vahetusaastal. Tema ja kõikide teiste vahetusõpilaste blogid on YFU koduleheküljel.

Loodan, et teile meeldis veidi teistsugune postitus. Hetkel pole midagi erilist vahetusaastaga seonduvat toimunud ja selletõttu siis selline postitus. Saan aru, kui mõned tennisega seonduvad sõnad jäävad arusaamatuks, neid sõnu teab siis, kui spordialaga tegeled.:) Ega mina ei tee ka vahet näiteks golfikeppidel, kuna ma seda spordiala ei harrasta!:D

Igatahes praeguseks kõik ja järgmise postituseni!

Karel M. Sibold

Vahetusõpilaseks saamine ja minu teekond praeguse hetkeni

Üle nädala on möödas ja aeg on kirjutada teine postitus. Olen saanud head järelkaja pärast esimest sissekannet ning seetõttu annan endast parima blogi ülevalhoidmises. Nagu eelmises kirjatükis kirjutasin ning nagu pealkiri ütleb, tuleb täna juttu vahetusõpilaseks saamisest ja sellest protsessist üleüldisemalt.

Kuidas sain vahetusõpilaseks, kõik sündmused senimaani

Kõigepealt mainin, et vahetusõpilasprogramm on mõeldud 14-18 aasta vanustele noortele.

Kõikidele huvilistele soovitan tutvuda kõigepealt YFU koduleheküljega www.yfu.ee ning teiste vahetusõpilaste blogidega, et umbkaudu aru saada elust välismaal ning üleüldse vahetusaasta olemusest. Minu teekond algas 4.veebruaril 2016 taotlusdokumentide(taotlusankeet, taotlusmaks 10 eurot ning hindeleht(hinne 2 ei tohi olla)) esitamisega. Alustasin väga vara, praegu saab veel samuti kandideerida samasse lendu (tähtaeg veebruar).

19.veebruaril sain kutse valimispäevale, 28. veebruaril toimus valimispäev. Valimispäevast. Üks tore ja huvitav sündmus, kus selgitatakse välja, kui küps on noor teises kultuuriruumis elamiseks ja vana elu tahajätmiseks. Ärge kartke valimispäeva, programmi sisse ei pääse vaid need, kes on ikka väga lapsemeelsed ja/või jätavad endast ebameeldiva mulje. Mul polnud õrna aimugi, mis seal juhtuma hakkab. Läksin YFU peakontorisse arvamusega, et meid kutsutakse pingelises õhkkonnas nimepidi kuhugi žürii ette ning peame hakkama ennast neile tõestama, miks just meie programmi sisse saama peaksime jne. Tegelikult panin üsna pange selle arvamusega, kõik oli vastupidi. Uksest sisse astudes taipasin kohe, et mingit Mihkel Raua sugust tegelast siin majas ei eksisteeri ning kõik YFU vabatahtlikud(üldiselt noored, kes on juba käinud oma vahetusaastal ning soovivad YFU-ga ka pärast seotud olla) olid toredad ja sõbralikud.

 Minu valimispäeval oli peale minu veel 3 tüdrukut ja valimispäeva viis läbi 4 vabatahtlikku. Alguses istutati meid maha diivanile, mille ees oli laud korraliku snäkikraamiga, sain juba varakult aru, et kõikidel YFU sündmustel on väga tähtsal kohal söök. Palju mälestusi sellest diivanil viibimisest pole, meeles on see, et meid pandi proovile ühiskonnas olulistest teemadest (nt abort, pagulased, majandus jne) arutamises. Minu jaoks ebamugavaks muutus olukord siis, kui pidin hakkama diskuteerima, kas abort peaks olema lubatud või mitte? Muidu kõik muu oli väga tore ja põnev. siis mingi hetk kutsuti meid ükshaaval intervjuule, kus vastasin enese kohta käivatele erinevatele küsimustele, sekka mõni ka inglise keeles.

Valimispäev, mis kestis u 4-5 tundi, lõppes hea enesetundega ning päev hiljem sain enda jaoks loogilise sõnumi, et olen programmi sisse pääsenud. Kõik minu valimispäeval olnud inimesed pääsesid edasi. Pead olema lihtsalt see kes sa oled ning kõik on korras. Minuga koos oli ka üks väga tagasihoidlik tüdruk, kes palju ei rääkinud, ka tema sai sisse.

Valimispäevast läks jutt natuke pikemaks, aga see oli väärt seda!

1.aprillil toimus lepinguvestlus, kus peab olema kohal ka lapsevanem. See sündmus ei ole nii lõbus, aga väga oluline. Koos YFU programmispetsialistiga arutasime läbi järgnevad paktid: vahetusõpilase õigused, mida tohib teha, mida mitte, võõrustava pere õigused, Eesti perekonna õigused jne.

Toetajate otsimise koolitus- viib läbi YFU vabatahtlik, kes annab õpetusi ja soovitusi ettevõtetelt toetuse saamiseks. Väga oluline koolitus!

1,juunil täitsin lepingu ja sellel päeval sai minust ametlikult YFU vahetusõpilane.

Pärast seda hakkasin valmistama toetuskirja, mida saata ettevõtetele. Oli vaimselt väga nõudlik periood. Kuu aja jooksul muutsin oma kirja u 10 korda enne, kui kõik oli korras ja piisavalt hea, et hakata saatma ettevõtetele. Minu esimene ja praegune toetuskiri erinevad üksteisest kui öö ja päev.

Seejärel hakkasin toetajaid otsima, saates iga päev erinevatele ettevõtetele oma toetuskirja.

Minu programm maksab 6300 eurot ja kahjuks ei ole veel see summa koos.

26.augustil sain oma emailile kätte rahvusvahelise faili, mida pidin täitma hakkama. See on väga kogukas fail. Esiteks on vaja vastata kõikidele kümnetele küsimustele inglise keeles alates minu nimest ja lõpetades minu toitumisharjumustega. See ei olnud veel nii tüütu, tüütuks läks siis, kui ma pidin käima erinevate arstide juures allkirja saamas, et mul ei ole seda, seda ja seda. Mõned pildid endast pidi samuti lisama ja 28.oktoobril saatsin faili ära sügava rahuldusohkega!:).

Novembris tegelesin stipendiumiga. Iga aasta annab YFU mõnele vahetusõpilasele stipendiumi mõne tuhande euroga. Stipendiumi saamiseks peab läbima kaks vooru: esimeses peab kirjutama stipendiumikirja ja selle YFU-le saatma ning nende seast valitakse kandidaate stipendiumiintervjuule, mille järel otsustatakse, kes saab stipendiumi ja kes mitte. Mina pääsesin intervjuule, aga kahjuks pidin stipendiumist suu puhtaks pühkima,:( Õnneks sain sellest üsna kiiresti üle! 

Viimane märkimist väärt sündmus leidis aset 28.detsembril, kui toimus meie lennu esimene avalik kokkusaamine, kus rääkisime juttu ning vabatahtlikud pajatasid jutte oma vahetusaastast. Lõpetuseks mängisime ka minu lemmikmängu Kuldvillakut, milles ma särada sain! :D Meie tiim võitis vähemalt 2000 punktiga teise koha ees!

Muul ajal olen tegelenud toetajate otsimisega.

Kõik, kes tunnevad, et soovivad toetada minu eesmärgi täidesaamist, võivad omale meelepärase summa kanda YFU Eesti MTÜ arveldusarvele nr. EE042200221001141378 ja märkida selgitusse: Kareli vahetusaasta Šveitsis! Iga toetus tähendab mulle terve maailm!

Nüüdseks olen ma rääkinud ära kõik vahetusaastaga seonduva praeguse hetkeni ning hetkel ei oska ma küll öelda, millest järgmises postituses kirjutada. Küll midagi huvitavat ikka lähiajal juhtub! Uued sündmused ning tõeline YFU trall alles algab, ees ootavad Šveitsi grupi kokkusaamine, juunis ELO ehk eelorientatsioon ehk ettevalmistus vahetusaastaks Eestis, mis on tihti üks meeldejäävamaid sündmusi vahetusaasta jooksul, kuna seal tekib noortel see äraminemiselevus ja sel üritusel on koos terve lend ning 3 päeva on sisustatud erinevate töötubade ja meelelahutusega. Kindlasti on muid sündmusi ka, mida ma hetkel ei mäleta või ei tea, aga need ülaltoodud on kindlasti üritused, millest ma tulevikus pikema postituse kriban. 

Minu poolt praeguseks kõik ning järgmise postituseni! Stay tuned!

Karel

Siit saab see alguse

Esimene postitus, sissejuhatus, enesetutvustus ja muud särki-värki

Minu nimi on Karel Mark Sibold ning lähen YFU vahetusõpilasena 2017/2018 õppeaastal prantsuskeelsesse Šveitsi. Olen hetkel tavaline VHK 9.klassis õppiv peatselt kuueteistaastaseks saav noormees Tallinnast, kuid augustikuus jätan ma kõik senise tuttava kodu ja elu selja taha ning hüppan täiesti tundmatusse olustikku algselt ilma keele ja kogemusteta 11 kuuks. Vahetusaasta käigus tahan selgeks õppida prantsuse keele, tutvustada šveitslastele Eestit, saada aimu sealsest kultuurist ja ühiskonnast ja vahetusaasta lõpuks võtta Šveitsi, kui mu teist kodumaad! Need on minu motiivid, kuidas vahetusaasta aga tegelikult välja kujuneb, sellest pole ühelgi vahetusõpilasel kunagi õrna aimugi.

Üks on kindel, ees on ootamas pöörased 11 kuud!

Aga lähme nüüd ajas tagasi perioodi, kui ma avastasin YFU!

2015.aasta sügisel (jummel, aeg lendab ruttu) sõitsin buss nr. 1A-ga oma vana kodu poole, kui kuulsin tagapingis kahte sõbrannat omavahel lobisemas, ei pööranud nende vestlusele absoluutselt tähelepanu kuni selle hetkeni, mil üks teatas, et kavatseb minna vahetusõpilaseks USA-sse mingi organisatsiooni YFU-ga.  Koju jõudes uurisin ma välja kõik detailid YFU kohta ja lugesin läbi mitme VÕP-i blogid ja õhtu lõpuks olin 100% kindel, et tahan minna vahetusõpilaseks!

Otsus minna vahetusõpilaseks oli mul juba eos kindel, aga otsus, kuhu minna, vot see oli keeruline ja võttis tohutult aega.:D Esimesena jäid muidugi silma kõige põnevamad ning eksootilisemad riigid nagu USA, Austraalia, Uruguay, Argentiina jne. Paljud VÕP-id räägivad oma nn "American Dream-st", jah, ka mul oli oma nn "American Dream", aga see haihtus üsna ruttu pärast programmi hinna nägemist.:D Samal põhjusel langes nimekirjast ka Austraalia, siis rändasid mu mõtted Ladina-Ameerikasse: vapustav loodus, väga sõbralikud inimesed, jalgpall ja palju muud lahedat. Takistuseks jäi lõpuks see, et ma ei ole kunagi hispaania keelt õppinud ja ilma keeleta ümber maakera lennata kohta, kus inglise keelt räägitakse väga vähe, oli minu jaoks piisavalt suur põhjus mitte minemiseks.

Peale selle pidasin ma sealsete maade kultuuri rahuliku ja korda salliva eestlase jaoks liiga erinevaks.

Siis vaikselt liikuski mu meel Euroopa suunas ja Šveits oligi esimene riik, mis silma jäi. Olen prantsuse keelt õppinud oma koolis kaks ja pool aastat ning tahaksin väga selle keele selgeks õppida. Peale selle olen kuulnud, et peale prantsuse keele pähesaamist on hispaania keelt palju kergem õppida ning siis saaksin ilma muredeta oma Ladina-Ameerika rännaku ka kunagi ära teha.:)

Ma arvan, et see oli väga õige otsus minu poolt valida Euroopa ja Šveits, sest kultuurišoki ja korraliku elamuse saab ükskõik mis riigis viibides  (kasvõi Soomes, seda ütlesid YFU vabatahtlikud). Kõige suurem pluss on see, et kui hostperega head suhted on, siis pole mingit probleemi ühiseid külastusi teha pärast vahetusaastat, sest lennupiletid Euroopa sisestel lendudel pole kallid, samas ma ei oleks üldse kindel, kas ma näeks nt oma Uruguay hostpere silmast-silma, sest üle ookeani on lennupiletid suht krõbedad.

Šveits on pindalalt Eestist väiksem, ehk siis aasta jooksul saab kõik riigi nurgad läbi käia. Mulle sobib!

Riik on väga turvaline ja rahval on suur õigus riigi valitsemises, korralik demokraatia. Riigis on täielik heaoluühiskond, viimane sõda räsis Šveitsi aastal 1847. Elatustase on väga kõrge, miinus on väga kõrged hinnad, nt Big Mac on üle 6 euro, 2 korda kallim, kui Eestis.:( 

Aga pole hullu, siis saab õppida elama kokkuhoidlikult. Tudengieas väga hea oskus!

Mida veel kirja panna, ahjaa, vabal ajal mängin tennist ning minu lemmikmängija on Šveitsist, Roger Federer! Vähemalt üks ühine teema, millest šveitslastega saab rääkida.:D

Viimasena loodus Piltidelt paistab Šveits võimsana! Mina, kes tulen riigist, kus kõige kõrgem mägi on 318 m küngas, saan tõenäoliselt peapöörituse Šveitsi kõrgeima mäe vaatamisel, mis on 4600 m kõrge!!:O

Aga nüüd pildun ma mõned faktid Šveitsist! (jah, ma teen copy&paste vikipeediast)

Šveits

Pealinn: de facto pealinn on Bern

Rahvaarv: u 8 400 000

Pindala: 41285 ruutkilomeetrit

Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romanši. Enim kõneletakse saksa keelt, seejärel prantsuse, itaalia ja vähim kõneletakse romanši keelt (vaid 0,5 %)

Valuuta: frank

Iseseisvuspäev: 01.08.1291

 

Tegemist on siis minu esimese blogiga, plaanis oli siia panna kirja ka minu teekond praeguse hetkeni, mil mind lahutab lennuki peale astumisest 8 kuud, aga mul ei ole soovi esimesest postitusest mingit romaani teha, ehk siis järgmises postituses räägin täpsemalt erinevatest YFU üritustest, raha kogumisest ja minu valimispäevast.

Andke andeks, kui märkate lauseehituses või blogi ülesehituses mingeid vigu, tegemist on minu täiesti esimese blogiga ükskõik mis valdkonnas, eks mida aeg edasi, seda rohkem ma arenen blogide tegemisel.

Peamine põhjus, miks ma blogi teen, peale selle, et tuttavad saavad minu tegemisi võõral maal jälgida, on see, et prantsuskeelsesse Šveitsi on vaid üks koht ning kui ma midagi ei kirjuta, siis pole huvitundjatel infot selle keskkonna kohta vahetusõpilase silme läbi.

Mingit kindlat postituse tegemise graafikut ei tule, kirjutan siis, kui millestki kirjutada on.:)

Minu poolt praeguseks kõik, olge mõnusad!

Karel